Barbara Cartland

Barbara Cartland (1987)

Barbara Cartland 1925. aastal

Barbara Cartland 2000. aastal

Barbara Cartland (Dame Mary Barbara Hamilton Cartland) (9. juuli 1901 – 21. mai 2000) oli inglise kirjanik, väidetavalt 723 romaani autor.

Cartland sai hariduse Alice Ottley koolis ja Malverni tütarlastekolledžis. Elatist teenis algul pühapäevakoolis õpetajana ja siis seltskonnalehe Daily Express ajakirjanikuna. 1923. aastal ilmus tema esikromaan "Jigsaw", mida saatis kohe edu.

Barbara Cartland oli silmapaistvalt viljakas armastusromaanide autor, kuid ta kirjutas ka elulooraamatuid, lastejutte, kuuldemänge, ilu- ja majapidamisnõuandeid ning etiketiraamatuid. 1983. aastal kanti ta Guinnessi rekordite raamatusse, kuna tal ilmus ühe aasta jooksul 26 teost. Elu jooksul avaldas ta 723 raamatut, mida müüdi 38 keeles enam kui miljard eksemplari. Pärast surma jäi Cartlandist maha 160 käsikirja, mida tema poeg Ian on hiljem kirjastanud. Barbara Cartland on maailmas enim tõlgitud kirjanikest kuues ning müüginumbritelt kolmas; temast eespool on vaid William Shakespeare ja Agatha Christie. Ehkki algul julgemad, muutusid Cartlandi romaanid ajapikku üha leebemaks ning vaated konservatiivsemaks. Enamik ta teostest on ajaloolised, mis võimaldas tal kujutada sugulist karskust usutavamalt. Ta võttis korduvalt sõna abielurikkumise ja lahutuste vastu, ehkki tunnistas, et on ise mõlemaga kokku puutunud.

Abielus oli Cartland kaks korda: aastatel 1927–1933 Alexander McCorquodale'iga, kellega sai tütre Raine (1929), ning hiljem oma esimese mehe nõo Hugh McCorquodale'iga, kellega sai kaks poega: Iani (1937) ja Gleni (1939). Cartlandi tütar oli Briti printsessi Diana kasuema.

Kirjutamise kõrvalt tegeles Cartland ka heategevuse ja sotsiaalteemadega, võideldes näiteks mustlaste õiguste eest ja nõudes meditsiiniõdedele palgatõusu. 1978. aastal lindistas ta koos Kuningliku Sümfooniaorkestriga plaaditäie armastuslaule. Ta oli üks Londoni silmapaistvamaid seltskonnategelasi ja Suurbritannia populaarsemaid meediapersoone. Silmatorkavalt roosasse rõivastatuna esines ta sageli avalikel üritustel ja televisioonis armastuse, tervise, ühiskonna ja poliitika teemadel.

Teoseid

• "Armastus lõpeb keskööl"
• "Armastus võidab kõik"
• "Armastuse jõgi"
• "Armuleek"
• "Auvõlg"
• "Hurm Prantsusmaal"
• "Imeline unelm"
• "Kahevõitlus saatusega"
• "Kättemaks on magus"
• "Lukustatud süda"
• "Mägede kutse"
• "Sfinks kuukiirtes"
• "Suudlus Roomas"
• "Võrratu"

Kirjandus

• Marlen Rein "Lemberomaanide kuninganna". Postimees, Arter, 19. november 2011, lk 22